Fahle maja
Tallinna endisest tselluloosivabrikust on saanud linnale muljetavaldav visiitkaart. Alates 1995. aastast on tselluloosivabrikusse tahetud rajada nii Kunstiakadeemiat, kontserdi- ja teatrisaale kui ka büroosid, kuid ühestki ideest ei saanud asja. Aastal 2002 võttis ehitusfirma Koger & Partnerid julguse kokku ja koostöös arhitektuuribürooga KOKO asuti hoone võimaliku tuleviku peale tõsisemalt mõtlema. Nii valmis 2006 aasta lõpus Fahle maja, mis sai oma nime Tallinna ajaloos olulist rolli mänginud ettevõtja Emil Fahle järgi. Fahle maja sai 2006. a Eesti kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia. Autorid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO Arhitektid), konstruktor: Ago Kuddu, sisekujundus: Liis Lindvere, Raili Paling, Liisi Murula (KOKO Arhitektid)
Hoonekompleksi pindala on üle 14 500 m². Fhale maja esimesel kolmel korrusel asuvad bürood ja äripinnad, viiel järgmisel ning pealeehituses korterid, millest 50 on stuudiokorterit. Stuudiokortereid iseloomustavad kõrged laed ning vanad seinapinnad. Pealeehitatud korterid on loomult panoraamsed, läbipaistmatut välisseina neile praktiliselt planeeritud ei ole. Ühelt poolt avaneb vaade Ülemiste järvele, maanduvatele lennukitele, liikluse tuiksoonele, teiselt poolt vanalinnale. Majas on ka maa-alune parkla.